Teisipäeval, 2.aprillil, pöördub rahvusvaheline tähelepanu autismile, tihti esinevale, kuid siiski sageli valesti mõistetud seisundile.
Autism on ajutegevust mõjutav kompleksne häire, mis kahjustab inimese sotsiaalseid ja suhtlemisoskusi ning põhjustab ebatavaliste korduvate käitumismustrite esinemist.
Autismi esineb üsna tihti – umbes 1-l 150-st inimesest on see diagnoositud.
Vaatamata autismi sagedasele esinemissagedusele kohtavad need inimesed palju takistusi oma igapäevases elus, kaasa arvatud korrektse diagnoosi, sobilike teraapiate, hariduse, töö ja sotsiaalse kaasatuse puudumine. Seetõttu kuulutas ÜRO Peaassamblee kuus aastat tagasi välja Rahvusvahelise Autismiteadlikkuse päeva, et tõmmata erilist tähelepanu autismiga inimeste esmastele vajadustele.
Autismiga inimeste õigused on defineeritud ÜRO Puuetega inimeste õiguste kaitse konventsioonis. Euroopa Parlament tunnistas samuti ametlikult autismiga inimeste õigusi, kui adapteeris Autismiga Inimeste Õiguste Harta kirjaliku deklaratsioonina.
Siiski ei järgita 2013.aastal, mis on kuulutatud Euroopa kodanike aastaks, 3,3 miljoni autismiga inimese õigusi Euroopa Liidus samal määral teiste kodanikega.
Zsuzsanna Szilvàsy, Autism-Europe president, selgitab: “Teadlikkuse suurendamine on hädavajalik, et muuta need õigused reaalsuseks inimese elu jooksul, alates diagnoosist ja sobilikust haridusest varases lapsepõlves kuni tööhõiveni täiskasvanueas ja vajaliku hoolduseni vanaduspõlves.”
Autism on spektrihäire ning seetõttu võib inimese sotsiaalsete ja kommunikatsiooni võimete kahjustus ulatuda kergest kuni sügavani. Kerge kahjustuse korral võib inimene sageli õppida ja töötada koos teistega, kuigi tavaliselt kaasnevad probleemid sotsiaalses suhtlemises. Sügava kahjustuse korral vajab inimene 24 tundi abi läbi kogu elu, kaasa arvatud igapäevastes tegevustes nagu söömine, pesemine ja riietumine.
“Avalikkuse teadlikkuse seisukohalt on oluline mõista neid miljoneid autismiga inimesi, kes iga päev käivad koolis, kauplustes, ametiasutustes ja kasutavad ühistransporti. See on ka esimene samm puudega inimeste kodanikuõiguste tunnustamise poole valitsuste poolt”, lisab pr Szilvàsy.
Autismile ei ole ravi, kuid mõistva ja elukestva toetusega saame me võimaldada autismiga inimestele elada täisväärtuslikku elu.
Sel aastal liituvad inimesed Euroopas teistega üle maailma, kutsudes üles suurendama teadlikkust autismist kogu aprilli jooksul koos mitmete ürituste ja tegevustega, nagu näiteks kellahelina tseremoonia börsil, filmifestivalid, pressiteated õhupallidel ja palju muud.
Mitmed olulised ehitised Euroopa linnades on ööl vastu 2.aprilli valgustatud sinisena osana ‘Light It Up Blue’ algatusest
Rahvusvahelise Autismiteadlikkuse päeva üritused Eestis
Mõttetalgud “Autismutoopia” 4.mail.ka Tallinnas Pirita Sotsiaalkeskuses.
Mõttetalgud kõikidele huvilistele: kuidas teha koostööd nii, et autistlikul inimesel oleks tulevikus Eestis hea ja turvaline elada?
Info: Tel: +37256997625, e-post: autism.tallinn@gmail.com