Autismispektri häire on (geenikogumi ning nähtavate tunnuste poolest) väga eripalgeline erinevatel põhjustel tekkiv varase algusega närvisüsteemi arenguhäire, mis varieerub kulult, sümptomite ja kaasuvate häirete raskusastmelt ning arvult (prof. A. Toomela, 2013)

Haiguste klassifikatsioonis liigitatakse autismispektri häired pervasiivsete arenguhäirete kategooriasse. See on seotud asjaoluga, et need sotsiaalset, kõne- ja toimimisviisi arengut puudutavad häired püsivad kogu elu vältel. Kuigi häire on püsiv, on kohase häirespetsiifilise haridusliku sekkumise toel võimalik saavutada märkimisväärseid positiivseid muutusi, s.t. häire kulg on erinev. Pervasiivsete arenguhäirete hulka kuuluvad nii autismisündroom kui ka Aspergeri sündroom, mille puhul kõrvalkalded eakohasest arengust on vähem ulatuslikud.

Mõiste spektri häire viitab sellele, et kuigi kõigil autistlikel inimestel on kindlad sarnased tunnused, esinevad need ometi erineval määral ning kaasuvate sümptomitega erinevas kombinatsioonis.
Autismispektri häire kirjeldab viisi, milline on autistliku isiku suhtlemine ja kõne ning milline on käitumine. Kombinatsiooni häirunud sotsiaalsetest suhetest, häirunud kommunikatsioonist ning piiratud korduvatest käitumismustritest nimetatakse autistlikuks triaadiks.

Lisaks nn triaadile esineb autismi korral sageli erinevaid sensoorikahäireid (sagedasimaks erinevate meelte hüper- või hüposensitiivsus). Sensoorika probleemide puudumine ei välista autismi diagnoosi, sensoorika probleemid ilma autismile iseloomulike tunnusteta aga ei vii autismi diagnoosini.

Sageli kaasneb autismispektri häirega ka vaimse arengu mahajäämus, samas on paljud autistlikud inimesed keskmise või keskmisest kõrgema intellektiga.