Autistlike inimeste lähedaste ja eestkõnelejatena oleme sügavalt nördinud selle üle, kuidas rühm riiklikult autasustatud lapsevanemaid kuritarvitas autismi mõistet äsjases avalikus pöördumises kooseluseaduse teemal, seostades autismi kui psühholoogilise arengu häiret täiesti meelevaldselt kõlbelise kriisiga ühiskonnas.

Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud Aasta Emad ja Isad sedastasid oma 28. septembri pöördumises: “Üha enam peame rääkima ja kuulma lodevast eluviisist, juhusuhetest, olukorrast, kus juba iga teine abielu lahutatakse, laste seksuaalsest ärakasutamisest, perevägivallast, liiderlikkusest, truudusetusest, seksuaalidentiteedi häiretest, meelemürkide kasutamise laiast levikust, vanemliku hoolitsuseta jäetud lastest, rahvuse püsimajäämiseks ebapiisavast sündimusest, kiiresti kasvavast psüühikahäiretega ja autistlike laste arvust jne. Kui see ei ole seotud meie ühiskonna kõlbelise kriisiga, siis mis see on?“

Autismi esinemissageduse tõusu kõrvutamine laste seksuaalse ärakasutamise ning perevägivallaga kõlbelisuse murenemise näitena jätab paratamatult mulje, et oleme keskaegsele nõiajahile veel märksa lähemal kui teadmuspõhisele ühiskondlikule debatile. Meenutagem, et erialakirjanduse põhjal on autismispektrihäirete sagenemine uuringute rohkusest hoolimata siiani selgete põhjusteta. Rääkides kõlbelistest väärtustest on meie hinnangul aga sügavalt ebaeetiline kasutada autismi mõistet kontekstis, mis võib veelgi võimendada stigmat, mida autistlike laste vanemad tänapäeva Eestis paraku siiani kogevad.

On iseasi, kuidas arutelu all olev seaduseelnõu mõjutab või ei mõjuta tulevikus meie pereväärtuste alalhoidmist ja perekonnaga seotud valupunktide lahendamist. On teretulnud, et erinevad ühiskondlikud grupid sel teemal arvamust avaldavad. Kui seda tehakse selgelt ebapädevate seoste abiga, mis otseselt häbimärgistavad teatud puudega inimeste gruppi, saab seda pidada vaid kuritahtlikuks hoolimatuseks.

Leiame, et ükskõik millise puudega inimeste grupi kasutamine infosõjas “kahurilihana” on sügavalt taunitav ja loodame, et pöördumise autorid vabandavad avalikult autismispektri häirega inimeste ja nende lähedaste ees.

Marianne Kuzemtšenko
Eesti Autismiühingu juhatuse esimees

Ott Ummelas
Tallinna ja Harjumaa Autismiühingu juhatuse liige

VAATA KA: Aasta emade-isade vabandus