Puudega inimesed, nende hooldajad, eestkostjad ja eestseisjad ning neid ühendavad organisatsioonid viivad täna Toompeal Riigikogu peahoone ees läbi piketi, millega esitatakse nõudmine võtta töövõimereformi käivitav töövõimetoetuse seaduse eelnõu tagasi ning leida aeg, et kogu reformikava uuesti ja paremini läbi töötada.
Erivajadusega inimesed vajavad võimalusi osalemiseks tööturul ja kaasatuseks ühiskonnaellu, kuid töövõimetoetuse seaduse eelnõuga püüab riik probleemi lahendada küsitavate ja puudulike meetoditega.
Me ei saa nõustuda ressursside pillava kulutamisega järgmisel kuuel aastal, kui reformikavas sisalduvad komistuskivid ja lühinägelikkus muudavad paljude puuete ja terviseprobleemidega inimeste ning nende perekondade jaoks olukorra veelgi hullemaks, kui see on praegu. Teemat tundvate inimestena ei näe me reformi praegusel kujul käivitamisega positiivset tulemust ühiskonna ja majandusarengu jaoks – pigem vastupidi.
Eesti riik on aastakümneid ignoreerinud puudega inimeste vajadusi ning on oma saamatu sotsiaal- ja regionaalpoliitikaga viinud Eesti ühiskonna olukorda, kus sajad tuhanded ühiskonnaliikmed ei saa realiseerida oma põhiõigusi. Me peame silmas õigust inimväärsele elule ja kaasatusele, mis on need faktorid, millelt saab hakata võrsuma aktiivsus, osavõtt ja tööhõive.
Kahe aasta jooksul, mil töövõimereformi on välja töötatud, oleme püüdnud protsessis kaasa rääkida ning oma nõu ja abi pakkuda, kuid meid ei ole kuulatud. See on esile kutsunud piketi.
Me nõuame reformikava uut läbitöötamist – seekord süsteemselt ja kompleksselt ning see peab sisaldama järgmisi meetmeid:
– luua tugiprogrammid, mis toetavad hariduseta ja töökogemuseta puudega inimesi ja teiste haavatavate sihtgruppide esindajaid, välistades reformi tulemusena nende sattumise elu hammasrataste vahele,
– käivitada riiklik töökohtade loomise programm, sealhulgas sotsiaalsete töökohtade loomise programm ja motivatsioonipakett tööandjatele, kes palkavad osalise töövõimega töötajaid,
– töövõimetoetuse maksmist ei saa seada sõltuvusse töötasu suurusest enne, kui on rakendatud adekvaatne süsteem puudest/terviseseisundist tulenevate lisakulutuste hüvitamiseks,
– lahendada sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleks on vaja saavutada kokkulepe riigi ja omavalitsuste vahel teenuste ühtsete standardite (liigid, maht, õigustatud isikud jne) ja rahastamise osas,
– reformikavaga tuleb integreerida rehabilitatsiooni, abivahendite, erihoolekande ja omastehooldajate toetamise meetmed.
Nõuame selgete prioriteetide seadmist (juba töötavad inimesed, tööturule sisenevad noored, omastehooldajad, töötada soovijad jne) reformi rakendamisel, et tagada ressursside kasutamise optimaalsus ja parim võimalik tulemus riigile.
Oma esindusorganisatsioonide kaudu oleme valmis jätkuvaks konstruktiivseks koostööks ja konsultatsioonideks.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, juhatuse esimees Indrek Tarand
Eesti Kurtide Liit, juhatuse esimees Tiit Papp /allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Vaegkuuljate Liit, juhatuse esimees Külliki Bode
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit, juhatuse esimees Sülvi Sarapuu
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, juhatuse esimees Agne Raudmees
Eesti Hooldajate Liit, juhatuse esimees Tiina Kangro
Eesti Patsientide Esindusühing, juhatuse liige Pille Ilves
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing, juhatuse liige Maarja Haamer
Juht- ja Abikoerte Kool, juhatuse esimees Mati Malm
Abikoerte Keskus, juhatuse liige Natalja Stankevits-Melnikova