Sotsiaalministri käskkirjaga otsustas ministeerium eraldada riikliku hoolekande eelarvest lapsehoiuteenuse osutamiseks sügava ja raske puudega lapsele 1 287 157 eurot.

“Raske või sügava puudega lapse vanematel on tavalisest suurem hoolduskoormus ning suurem vajadus hooldamisest vaba aja järgi,” ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Puudega lastel on teistega võrdsed õigused käia lasteaias ja koolis ning lapsehoiuteenuste kulude hüvitamine on lapsevanema jaoks täiendav abi puudega lapse kasvatamisel,” põhjendas minister.

Sotsiaalministeerium plaanib lähiaastatel lastehoiuteenuste ja puudega laste tugiteenuste rahastamisse panustada 45 980 000 eurot. Peaeesmärgiks on lapsehoiuteenuse ja puudega laste tugiteenuste arendamine ning hoolduskoormuse vähendamine. Samuti lapsehoiuteenuse kohtade loomine ja arendamine, mis võimaldaks puudega lastel siirduda haridusteenustele, kuhu ilma tugiteenusteta jõuda on raske.

Tänavu on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas. Kui soovitakse teenust riiklikult kehtestatud maksimaalse maksumuse määrast rohkem, siis katab teenuse kulud lapsevanem koos kohaliku omavalitsusega kokkuleppe alusel. Lapsehoiuteenuse eesmärk ei ole asendada lasteaeda või kooli, sest puudega lastel on teiste lastega võrdne õigus käia haridusasutuses.

Tegevusloaga lapsehoiuteenuse pakkujaid on Eestis üle 350-ne, mõned neist on spetsialiseerunud ainult puudega lastele. Lapsehoiuteenust pakutakse nii lapsehoidja kui ka lapse enda kodus või teistes sobilikes ruumides. Kõik lapsevanemad, kes kasvatavad raske või sügava puudega last, võivad pöörduda kohaliku omavalitsuse poole riikliku lapsehoiuteenuse saamiseks. Raha eraldatakse kolmepoolse (lapsevanem, omavalitsus, teenusepakkuja) lepingu alusel. Lapsevanem ise valib endale sobiva tegevusloaga teenusepakkuja.